Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted
Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted hõlmavad arengutegevuse printsiipe: eakohasus, võimetekohasus, kergemalt raskemale, tuntult tundmatule, korduv, varieeruv harjutamine, laste motiveerimine ja vabatahtlikkus, lõimitus erinevate valdkondade vahel. Kõik töötajad panustavad lapse arengu toetamiseks ja tema potentsiaali parimaks avaldumiseks.
Lapsest lähtumine
Õppe- ja kasvatustegevus põhineb lapsepõlve väärtustamisel. Iga laps on oluline, eriline ja tähtis just sellisena, kes ta on. Lapsest lähtumine algab täiskasvanutest, kes on teadlikud enda rollist. Lapse arendamisel lähtutakse lapsest, tema vajadustest ja huvidest. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, uudishimu, elamuslikkus ja mäng. Lapse loovus, huvi ja omaalgatus leiab tuge. Lapse kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ning lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused.
Mängulisus
Mäng on lapse põhitegevus, loomulik ja keskne tegevusviis, mille kaudu laps õpib maailma mõtestama, suhteid looma ning iseennast väljendama. Mäng on õppimise loomulik vorm lapseeas. Mäng arendab loovust, sotsiaalseid oskusi ja õpihuvi, luues turvalise ning arendava keskkonna, kus täiskasvanu on toetaja ja kaaslane. Areng toimub läbi matkimise, fantaasia ja elava sõna (jutuvestmine). Õppimine toimub mängulise ja uuriva tegevuse kaudu ning lähtub lapse vajadustest, huvist ja arengutasemest.
Koostöö ja avatus
Lapse vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut soodustab kodu ja lasteaia lapsest lähtuv koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteaia tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel.
Turvalisus
Lapsed viibivad turvalises ja koduses õhkkonnas, kus neil on hea olla ja koos tegutseda.
Traditsioonide ja rahvakalendri järgimine
Kasvatamisel ja arendamisel väärtustatakse eesti ja piirkondlikke kultuuritraditsioone. Õppe- ja kasvatustegevus on tihedalt seotud rahvakalendriga.
Mitmekesisus
Õpi- ja mängukeskkond on mitmekesine. Tegevus- ja päevakavad soodustavad lapse maksimaalset vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Laste igapäevatoimingud, vabategevus ja mäng annavad võimaluse eakohaseks arenguks, teadmiste ja oskuste omandamiseks ja kinnistamiseks.
Võimetekohasus
Õppe- ja kasvatustegevus on ealiselt ja arenguliselt sobiv. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestatakse lapse individuaalseid, vanuselisi ja soolisi iseärasusi ning kultuurilist tausta. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse üksikult üldisemale. Igale lapsele tagatakse eduelamus.
Järjepidevus
Lasteaias toimub laste süsteemne, järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ja harjumuste kujundamine õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevuses ning mängudes. Õppetegevuses kasutatakse põhimõtet kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale.
Lõimitus
Teadmiste andmine ja oskuste omandamine toimub läbi paljude erinevate aktiivset õppimist ning loovust toetavate tegevuste, võimaldades vabamängu, vaatlust, katsetamist, liikumist, muusikat, kunsti, lavastamist, õppetegevuse laiendamist väljaspoole lasteaeda jpm. Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad (koduloolisuse põhimõte).
Individuaalsuse arvestamine
Selgitatakse välja lapse arengutase, millest lähtutakse eesmärkide seadmisel ja tegevuste planeerimisel. Toetatakse mitmekeelsest perest lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korraldus võimaldab õpetajal ja/või abiõpetajal töötada lapsega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse lapse iseloomu, võimeid, oskusi, kodust olukorda ja arengupotentsiaali.
Sujuv üleminek kooli
Lapse kasvades ja arenedes väheneb päevakavas igapäevatoimingutele kuluv aeg ning suureneb õpetaja kavandatud nende õppe- ja kasvatustegevuste osakaal, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu osutatakse psüühiliste protsesside – taju, mälu, kujutluste, mõtlemise arendamisele ja õppimise algoskuste – vaatlus- ja kuulamisoskuse, võrdlemis-, järjestamis-, loendamis-, mõõtmis- ja rühmitamisoskuse, digiteadlikkuse ning modelleerimisoskuse kujundamisele.